Átomu


Átomu sira (husi lian Gregu Antigu ἄτομος átomus, signifika "labele fahe") maka bloku sira konstrusaun nian ba substánsia sólidu, líkidu no gazozu hotu-hotu. Propriedade materiál hotu-hotu hosi substánsia sira-ne'e, no mós sira nia hahalok iha reasaun kímika sira, determina hosi propriedade sira no arranju espasiál hosi sira nia átomu sira. Átomu sira kompostu hosi núkleu atómiku no kalohan eletróniku.
Kalohan eletróniku kompostu hosi eletróniku sira ho karga negativu. Eletrón sira-ne'e normalmente bele detekta iha rejiaun espasu nian ne'ebé define hosi raiu atómiku, ne'ebé normalmente iha orden 10-10 m.
Núkleu atómiku kompostu hosi nukleaun rua ne'ebé la hanesan: Protón sira ho karga pozitivu no neutrón sira ne'ebé neutru elétriku.
Hamutuk, núkleu atómiku no kalohan eletróniku forma átomu. Núkleu atómiku iha diámetru ida besik désimu ida to'o rihun atus ida hosi diámetru atómiku totál maibé kontein liu pursentu 99.9 hosi masa atómiku.
Númeru protón sira determina elementu kímiku ne'ebé maka átomu pertense ba. Númeru neutrón sira nian indika hosi númeru atómiku Z. Agora daudaun, elementu 118 maka koñesidu, ne'ebé besik 90 akontese naturalmente iha Rai.
Númeru neutrón sira iha átomu sira elementu ida nian bele varia. Se elementu ida iha átomu sira ho númeru neutrón sira ne'ebé la hanesan, variante sira-ne'e hanaran isótopu sira.
Núkleu atómiku sira labele fahe kímikamente. Fahe núkleu atómiku sira hasai enerjia barak. Ida-ne'e akontese iha sentrál elétrika nukleár sira no iha bomba atómika sira. Fuzaun hosi núkleu atómiku sira hanaran fuzaun nukleár. Ida-ne'e maka prosesu ne'ebé akontese iha loro-matan.
Átomu ida ne'ebé iha karga elétrika hanaran ion. Se ida-ne'e iha karga pozitivu, ida-ne'e laiha eletrón sira. Se átomu iha karga negativu, nia iha eletrón barak liu iha nia kulit duké normál.
Modelu loke kulit husi Bohr husi átomu hatudu reprezentasaun simplifikadu husi átomu ida.
Ligasaun ba li'ur
[edita]| Commons: Átomu – Imajen sira |
