Päikesepunk
Päikesepunk (inglise solarpunk) on kirjanduslik, kunstiline ja sotsiaalne liikumine, mis on tihedalt seotud lootuspunk-liikumisega (hopepunk)[1] ning näeb ette tulevikku, kus jätkusuutlik areng on viinud ühiskonnani, mis toimib kooskõlas loodusega.
Mõistes esindab "päike" päikeseenergia kui taastuva energiaallika kasutamist ja optimistlikku tulevikuvisiooni, mis lükkab ümber kliimamuutusega seotud pessimismi,[2] samas kui "punk" viitab isetegemisele ning sellise tuleviku loomise vastukultuurilistele, postkapitalistlikele ja mõnikord ka dekoloniaalsetele aspektidele.[3]
Ulmekirjanduse alamžanrina ja kunstiliikumisena käsitleb päikesepunk seda, milline võiks tulevik välja näha, kui inimkonnal õnnestuks lahendada suured tänapäevased probleemid, rõhuasetusega jätkusuutlikkusele, inimtegevuse keskkonnamõjule ning kliimamuutuste ja reostuse käsitlemisele. See on seotud küberpungiga ja võib laenata elemente utoopilistest ja fantaasiažanridest.[2]
Päikesepunk toimib küberpunk-žanri vastandina, eriti moetööstuses.[4] Mõlemad žanrid kirjeldavad postindustriaalseid vastukultuure ja kui päikesepunk õhutab mässu uute sotsiaal-ökoloogiliste suhete kujutamise kaudu, siis küberpunk kujutab mässu teineteisest eraldatud keskkondades, mis sageli toimuvad andmesfäärides, virtuaalmaastikel ja düstoopsetes linnades. Päikesepunk ammutab inspiratsiooni ka boheemlaslikust stiilist. Keskkonnakaitse ja kunsti kohtumine toimib raamistikuna mõlemale alamžanrile. Samas on päikesepungi sotsiaalse kollektivismi tõlgendus teravas vastuolus boheemlasliku vastukultuuri individuaalsusega; päikesepunk tunnistab individuaalsust progressiivsuse lahutamatu osana ja identifitseerib sotsiaal-kultuurilisi eristusi muutuste tõukejõuna, kuigi päikesepunk hõlmab neid elemente laiema sotsiaal-ökoloogilise raamistiku sees viisil, mis on vastuolus boheemlasliku väitega, et ainuüksi individuaalsus toimib muutuste ainsa tõukejõuna.[5]
Eesti kirjandusteostest on sellesse žanrisse määratletud näiteks Epp Annuse "Tere, Aleksander" (2021).[6] Samuti on Eesti kooliõpilastele loodud õpilarp nimega "Päikesepunk".[7]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Hopepunk and Solarpunk: On Climate Narratives That Go Beyond the Apocalypse" (vaadatud 22. novembril 2019
- 1 2 Johnson, Isaijah (mai 2020). ""Solarpunk" & the Pedagogical Value of Utopia". Journal of Sustainability Education. 23.
"Solar" is itself a reference to solar energy, from photovoltaic cells to passive heating—clean, sustainable, renewable energies with minimal carbon footprint. In the darkness of climate anxiety, solarpunk is a beam of hope showing the way toward a livable future.
- ↑ Reina-Rozo 2021. Tsitaat: "The 'punk' in Solarpunk is about rebellion, counterculture, post-capitalism, decolonialism and enthusiasm. It is about going in a different direction than the mainstream, which is increasingly going in a scary direction."
- ↑ Reina-Rozo 2021.
- ↑ Wilson, Elizabeth. "Bohemian dress and the heroism of everyday life". Fashion Theory 2.3 (1998): 225–244.
- ↑ Elle-Mari Talivee. "Rohkem päikesepunki!" Sirp, 7. oktoober 2022
- ↑ Ederi Ojasoo, Lea Pullerits. "Rollimängud koolitunnis aitavad integreerida traditsioonilisi õpimeetodeid mängulise õppeviisiga" Õpetajate Leht, 22. mai 2020
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Reina-Rozo, Juan David (5. märts 2021). "Art, Energy and Technology: the Solarpunk Movement". International Journal of Engineering, Social Justice, and Peace (inglise). 8 (1): 47–60. DOI:10.24908/ijesjp.v8i1.14292. ISSN 1927-9434. S2CID 233805052.