Inglismaa jalgpallikoondis
 | See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2010) |
| Inglismaa jalgpallikoondis | |||
|---|---|---|---|
.svg) | |||
| Hüüdnimi | The Three Lions ('kolm lõvi') | ||
| Jalgpalliliit |
The Football Association (asutatud 1863) | ||
| Konföderatsioon | UEFA (Euroopa) | ||
| Peatreener | Thomas Tuchel | ||
| Kapten | Harry Kane | ||
| Rekordkoondislane | Peter Shilton (125 mängu) | ||
| Parim väravakütt | Harry Kane (81 väravat) | ||
| FIFA edetabeli koht | 4. (juuni 2026) | ||
| Kõrgeim | 3. (august 2012) | ||
| Madalaim | 27. (veebruar 1996) | ||
| |||
| Esimene kohtumine |
 Šotimaa – Inglismaa 0:0 (Partick, Šotimaa; 30. november 1872) | ||
| Suurim võit |
Inglismaa –  Iirimaa 13:0 (Belfast; 31. juuli 1882) | ||
| Suurim kaotus |
.svg){kind=small} Ungari – Inglismaa 7:1 (Budapest; 23. mai 1954) | ||
| Maailmameistrivõistlused | |||
| Kvalifitseerunud | 17 (esmakordselt 1950) | ||
| Parim tulemus | Maailmameister (1966) | ||
| Euroopa meistrivõistlused | |||
| Kvalifitseerunud | 11 (esmakordselt 1968) | ||
| Parim tulemus | 2. koht (2021, 2024) | ||
Inglismaa jalgpallikoondis on Inglismaa rahvuskoondis jalgpallis.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Jalgpalli sünnimaa koondis pidas oma esimese maavõistluse 1872. aastal Šotimaaga (0:0) ja liitus 1905. aastal FIFA-ga. Inglismaa amatööride esindus võitis 1908 ja 1912 olümpiaturniiri, kuid kolmest esimesest MM-ist otsustasid inglased eemale jääda.
Aastad 1950–1999
[muuda | muuda lähteteksti]Kaasa löödi alles 1950. aasta MM-il Brasiilias, kuid avaetteastest pole inglastel midagi head meenutada, sest kaotati USA-le 0:1. Kolm aastat hiljem tabas inglasi uus löök, kui oma pühapaigas Wembleyl jäädi alla Ungarile 3:6. Inglismaa koondisele oli see kodus esimene kaotus mittebriti meeskonnale.
Inglise jalgpalli tähetund oli 1966. aastal, mil oma kodus peetud MM-il tuli Alf Ramsey juhendatud koondis eesotsas vendade Charltonite, Bobby Moore'i, Gordon Banksi ja Geoff Hurstiga võitjaks. EM-il osalesid inglased esimest korda alles 1968. aastal ning said Itaalias pronksi. Poolfinaalis kaotati Jugoslaaviale, kuid medalimängus alistati NSV Liit.
1970. aasta MM-il oli Inglismaal paljude arvates kõigi aegade parim meeskond, kuid dramaatilises veerandfinaalis jäädi 2:3 alla Saksamaale. Järgmise kahe MM-i finaalturniirile inglased ei pääsenud, 1982 jõuti vahegruppi, kus mängiti 0:0 nii Hispaania kui Saksamaa LV-ga ning poolfinaali ei pääsetud. 1986. aasta MM-il Mehhikos oli Gary Lineker turniiri edukaim väravalööja kuue tabamusega, kuid veerandfinaalis tuli mängu Diego Maradona 'jumala käsi' ning nelja hulka inglased ei jõudnud. Neli aastat hiljem Bobby Robsoni juhendamisel see õnnestus, kuid tee finaali lõpetas penaltikaotus vanale vaenlasele Saksamaale.
EM-idel on vedanud Inglismaal järjepidevalt viltu – nii 1980, 1988 kui 1992 alagrupiga kogu turniir neile ka lõppes. 1996 oldi ise võõrustajad ning sedakorda mängiti end Wembleyl poolfinaali. Siis aga kordus vana ja tuttav stsenaarium – penaltiseerias jäädi alla sakslastele.
1998. aasta MM-il katkestas Glenn Hoddle'i juhendatud Inglismaa koondise medalipüüdlused veerandfinaalis Argentina, loomulikult jällegi 11 m karistuslöökidega.
Aastad 2000–2009
[muuda | muuda lähteteksti]Euro 2000 finaalturniiril juhtis inglaste vägesid Kevin Keegan, kuid 1:0 võit alavormis olnud Saksamaa üle seekord alagrupist edasi ei viinud. 2002. aasta MM-iks pani Inglismaa koondise kokku rootslane Sven-Göran Eriksson, kes oli esimene mitteinglasest peatreener, kuid temalgi ei õnnestunud britte veerandfinaalist kaugemale viia – sedakorda oli inglaste kojusaatjaks hilisem maailmameister Brasiilia.
Euro 2004 kordus ajalugu, kuna jällegi ei jõutud kaugemale kui veerandfinaal, kus kohtuti Portugaliga ning mängiti normaalajal viiki 2:2. Penalti löökidega jäädi aga jänni ja kaotati 5:6. 2006. aasta maailmameistrivõistlustel jätkus sama skeem, kaugemale veerandfinaalist ei jõutud, kui kaotati pärast 0:0 normaalaega penaltitega taas Portugalile 1:3.
Steve McClaren valiti Erikssoni mantlipärijaks, kuid ta vallandati 22. novembril 2007 pärast 18 mängu peatreenerina, kuna Inglismaa ei pääsenud 2008. aasta Euroopa meistrivõistlustele, kaotades otsustavas valikmängus Horvaatiale 2:3. Tema asemele tuli Fabio Capello, kellest sai vaid teine välismaine treener, kes selle ametikoha vastu võttis.
Aastad 2010–2019
[muuda | muuda lähteteksti]2010. aasta maailmameistrivõistlustel peeti Inglismaad alagrupi favoriidiks, kuid nad viigistasid kaks esimest mängu Ameerika Ühendriikide ja Alžeeriaga vastu. Sellest hoolimata jõudis Inglismaa edasi 1/8-finaali, kus nad aga kaotasid Saksamaale 1:4, mis oli nende suurimaks kaotuseks ühes MM-finaalturniiri mängus.[1] See mäng sai kurikuulsaks värava poolest, kui Frank Lampardi löödud pall põrkas latist alla üle väravajoone, kuid kohtunikud seda ei märganud ja väravat ei lugenud. Kui see oleks loetud, oleks seis viigistunud 2:2. See intsident oli teguriks hilisemas FIFA otsuses võtta jalgpallis kasutusele väravajoone tehnoloogia.[2]
Capello juhtimisel võideti 2012. aasta Euroopa meistrivõistluste valikturniiri alagrupp. 2012. aasta algul astus Capello ametist tagasi, mais määrati peatreeneriks Roy Hodgson. Finaalturniiril alagrupp võideti, kuid taaskord langeti veerandfinaalis penaltiseeria kaotusega välja (Itaalia vastu 2:4). 2014. aasta maailmameistrivõistlustel finaalturniiril langes Inglismaa esimest korda pärast 1958. aastat juba alagrupi staadiumis välja, sest jäädi oma grupis neljandaks 1 punktiga.
Järgmistel Euroopa meistrivõistlustel 2016. aastal langes Inglismaa välja kaheksandikfinaalis, kaotades Islandile 1:2. Seda on britid pidanud oma jalgapalliajaloo üheks suuremaks ebaõnnestumiseks.[3] Hodgson esitas tagasiastumisavalduse vahetult pärast hooaja lõppu, uueks peatreeneriks valiti Sam Allardyce 2016. aasta juulis. Kuid mees pidas vastu 67 päeva ja ühe mängu, mille järal astus vastastikusel kokkuleppel tagasi.
Seejärel sai peatreeneriks Gareth Southgate, kelle juhtimisel jõudis Inglismaa koondis 2018. aasta maailmameistrivõistlustel kolmandat korda vähemalt poolfinaali. Poolfinaalis kaotasid nad Horvaatiale lisaajal 1:2 ning kolmanda koha mängus Belgiale. Ründaja Harry Kane lõpetas turniiri parima väravakütina, lüües kuus väravat. 14. novembril 2019 mängis Inglismaa oma 1000. rahvusvahelise mängu, alistades 2020. aasta Euroopa meistrivõistluste valikmängus Wembley staadionil Montenegro tulemusega 7:0.[4]
Aastad 2020–...
[muuda | muuda lähteteksti]2021. aasta Euroopa meistrivõistlustel jõudis Inglismaa taas suurturniiri finalli pärast 1966. aastat. Pärast alagrupi võitmist saadi väljalangemismängudes jagu Saksamaast, Ukrainast ja Taanist. Finaalis jäädi alla Itaaliale penaltitega 2:3 (normaalaeg 1:1). 2022. aastal peetud maailmameistrivõistlustel jõudis Inglismaa jällegi veerandfinaalini, kus taaskord kaotas, seekord valitsevale maailmameistrile Prantsusmaale tulemusega 1:2. Harry Kane lõi oma 53. värava koondise eest ja jõudis ühele pulgale Wayne Rooneyga.
Järjekordsetel Euroopa meistrivõistlustel 2024. aastal võitis Inglismaa oma alagrupi ning väljalangemismängudes Slovakkia, Šveitsi ja Hollandi. Finaalis kaotati Hispaaniale 1:2, olles esimene meeskond, kes on kaotanud Euroopa MV-l finaalis kaks korda järjest. Southgate teatas juulis 2024 oma tagasiastumisest Inglismaa koondise peatreeneri kohalt.[5] Oktoobris 2024 teatati, et sakslane Thomas Tuchel asub peatreeneri ametikohale alates 1. jaanuarist 2025, saades kolmandaks välismaalasest koondise peatreeneriks. Tucheli juhtimisel sai Inglismaast esimene Euroopa riik, kes kindlustas endale koha 2026. aasta maailmameistrivõistluste finaalturniiril, võites kõik kuus kvalifikatsioonimängu.
2026. aasta maailmameistrivõistlustel kaotati poolfinaalis Argentinale, mille järel võideti Prantsusmaad ja saavutati sellega kolmas koht.
Edukamad väravalööjad
[muuda | muuda lähteteksti]Seisuga 17. juuni 2026.
| Koht | Mängija | Väravate arv | Mängude arv | Väravaid mängu kohta | Mänguaastad koondises |
|---|---|---|---|---|---|
| 1. | Harry Kane | 81 | 115 | 0,70 | 2015–... |
| 2. | Wayne Rooney | 53 | 120 | 0,44 | 2003–2018 |
| 3. | Bobby Charlton | 49 | 106 | 0,46 | 1958–1970 |
| 4. | Gary Lineker | 48 | 80 | 0,60 | 1984–1992 |
| 5. | Jimmy Greaves | 44 | 57 | 0,77 | 1959–1967 |
| 6. | Michael Owen | 40 | 89 | 0,45 | 1998–2008 |
| 7. | Nat Lofthouse | 30 | 33 | 0,91 | 1950–1958 |
| Alan Shearer | 63 | 0,48 | 1992–2000 | ||
| Tom Finney | 76 | 0,39 | 1946–1958 | ||
| 10. | Vivian Woodward | 29 | 23 | 1,26 | 1903–1911 |
| Frank Lampard | 106 | 0,27 | 1999–2014 |
Inglismaa rahvusvahelistel suurturniiridel
[muuda | muuda lähteteksti]Jalgpalli maailmameistrivõistlused
[muuda | muuda lähteteksti]| Tulemus maailmameistrivõistlustel | Tulemused MMi Euroopa valikturniiril | Treener(id) | |||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Aasta | Voor | Koht | M | V | x * | K | + | - | M | V | x | K | + | - | – | ||
 1930 |
Ei osalenud | – | – | – | – | – | – | – | |||||||||
 1934 |
– | – | – | – | – | – | – | ||||||||||
 1938 |
– | – | – | – | – | – | – | ||||||||||
 1950 |
Esimene alagrupiturniir | 8. | 3 | 1 | 0 | 2 | 2 | 2 | 3 | 3 | 0 | 0 | 14 | 3 | Winterbottom | ||
 1954 |
Veerandfinaal | 6. | 3 | 1 | 1 | 1 | 8 | 8 | 3 | 3 | 0 | 0 | 11 | 4 | Winterbottom | ||
 1958 |
Alagrupiturniir | 11. | 4 | 0 | 3 | 1 | 4 | 5 | 4 | 3 | 1 | 0 | 15 | 5 | Winterbottom | ||
 1962 |
Veerandfinaal | 8. | 4 | 1 | 1 | 2 | 5 | 6 | 4 | 3 | 1 | 0 | 16 | 2 | Winterbottom | ||
 1966 |
Võitjad | 1. | 6 | 5 | 1 | 0 | 11 | 3 | – | – | – | – | – | – | Ramsey | ||
 1970 |
Veerandfinaal | 8. | 4 | 2 | 0 | 2 | 4 | 4 | – | – | – | – | – | – | Ramsey | ||
 1974 |
Ei kvalifitseerunud | 4 | 1 | 2 | 1 | 3 | 4 | Ramsey | |||||||||
 1978 |
6 | 5 | 0 | 1 | 15 | 4 | Revie | ||||||||||
 1982 |
Teine alagrupiturniir | 6. | 5 | 3 | 2 | 0 | 6 | 1 | 8 | 4 | 1 | 3 | 13 | 8 | Greenwood | ||
| 1986 |
Veerandfinaal | 8. | 5 | 2 | 1 | 2 | 7 | 3 | 8 | 4 | 4 | 0 | 21 | 2 | Robson | ||
| 1990 |
Neljas koht | 4. | 7 | 3 | 3 | 1 | 8 | 6 | 6 | 3 | 3 | 0 | 10 | 2 | Robson | ||
 1994 |
Ei kvalifitseerunud | 10 | 5 | 3 | 2 | 26 | 9 | Taylor | |||||||||
| 1998 |
Kaheksandikfinaal | 9. | 4 | 2 | 1 | 1 | 7 | 4 | 8 | 6 | 1 | 1 | 15 | 2 | Hoddle | ||
  2002 |
Veerandfinaal | 6. | 5 | 2 | 2 | 1 | 6 | 3 | 8 | 5 | 2 | 1 | 16 | 6 | Keegan, Wilkinson, Eriksson† | ||
| 2006 |
Veerandfinaal | 7. | 5 | 3 | 2 | 0 | 6 | 2 | 10 | 8 | 1 | 1 | 17 | 5 | Eriksson | ||
 2010 |
Kaheksandikfinaal | 13. | 4 | 1 | 2 | 1 | 3 | 5 | 10 | 9 | 0 | 1 | 34 | 6 | Capello | ||
| 2014 |
Alagrupiturniir | 26. | 3 | 0 | 1 | 2 | 2 | 4 | 10 | 6 | 4 | 0 | 31 | 4 | Hodgson | ||
 2018 |
Neljas koht | 4. | 7 | 3 | 1 | 3 | 12 | 8 | 10 | 8 | 2 | 0 | 18 | 3 | Allardyce, Southgate | ||
 2022 |
Veerandfinaal | 6. | 5 | 3 | 1 | 1 | 13 | 4 | 10 | 8 | 2 | 0 | 39 | 3 | Southgate | ||
 2026 |
3. koht | 3. | 8 | 6 | 1 | 1 | 20 | 12 | 8 | 8 | 0 | 0 | 22 | 0 | Tuchel | ||
| Kokku | Üks meistritiitel | 17/23 | 82 | 38 | 23 | 21 | 124 | 80 | 130 | 92 | 27 | 11 | 336 | 70 | |||
- *Kaasa arvatud väljalangemismängude viigid, kus võitja otsustatakse penaltiseerias.
- **Kuldne taust - koondis tuli turniiri meistriks.
- ***Punane piirjoon - kodus peetud turniir.
- ****Kõik Inglismaa mängud 2002. aasta MMil toimusid Jaapanis.
- † Keegan ja Wilkinson – üks valikmäng: Eriksson – ülejäänud valikmängud ja finaalturniiri mängud.
Euroopa meistrivõistlused jalgpallis
[muuda | muuda lähteteksti]| Tulemused Euroopa meistrivõistlustel | Treener(id) | ||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Aasta | Voor | Koht | M | V | x * | K | + | - | |
| 1960 |
Ei osalenud | ||||||||
| 1964 |
Ei kvalifitseerunud | Winterbottom, Ramsey | |||||||
| 1968 |
3. koht | 3. | 2 | 1 | 0 | 1 | 2 | 1 | Ramsey |
 1972 |
Ei kvalifitseerunud | Ramsey | |||||||
 1976 |
Ei kvalifitseerunud | Revie | |||||||
| 1980 |
Alagrupiturniir | 5. | 3 | 1 | 1 | 1 | 3 | 3 | Greenwood |
| 1984 |
Ei kvalifitseerunud | Robson | |||||||
| 1988 |
Alagrupiturniir | 7. | 3 | 0 | 0 | 3 | 2 | 7 | Robson |
| 1992 |
Alagrupiturniir | 7. | 3 | 0 | 2 | 1 | 1 | 2 | Taylor |
| 1996 |
Poolfinaal | 3. | 5 | 2 | 3 | 0 | 8 | 3 | Venables |
 2000 |
Alagrupiturniir | 11. | 3 | 1 | 0 | 2 | 5 | 6 | Hoddle, Keegan |
 2004 |
Veerandfinaal | 5. | 4 | 2 | 1 | 1 | 10 | 6 | Eriksson |
 2008 |
Ei kvalifitseerunud | McClaren | |||||||
  2012 |
Veerandfinaal | 5. | 4 | 2 | 2 | 0 | 5 | 3 | Capello, Hodgson† |
| 2016 |
Kaheksandikfinaal | 4 | 1 | 2 | 1 | 4 | 4 | Hodgson | |
| Kokku | 3. koht | 9/15 | 31 | 10 | 11 | 10 | 40 | 35 | |
- *Kaasa arvatud väljalangemismängude viigid, kus võitja otsustatakse penaltiseerias.
- † Capello oli peatreeneriks valikturniiri ajal. Finaalturniiril oli Inglismaa koondise peatreeneriks Roy Hodgson.
Mängijad
[muuda | muuda lähteteksti]Praegune meeskond
[muuda | muuda lähteteksti]Inglismaa koondis 2024. aasta Euroopa meistrivõistlustel.
Seisuga 30. juuni 2024
| # | Pos. | Mängija | Sünnikuupäev (vanus) | Mänge | Väravaid | Klubi |
|---|---|---|---|---|---|---|
| 1 | VV | Jordan Pickford | 7. märts 1994 | 65 | 0 | Everton |
| 13 | VV | Aaron Ramsdale | 14. mai 1998 | 5 | 0 | Arsenal |
| 23 | VV | Dean Henderson | 12. märts 1997 | 1 | 0 | Crystal Palace |
| 2 | KA | Kyle Walker | 28. mai 1990 | 87 | 1 | Manchester City |
| 3 | KA | Luke Shaw | 12. juuli 1995 | 31 | 3 | Manchester United |
| 5 | KA | John Stones | 28. mai 1994 | 76 | 3 | Manchester City |
| 6 | KA | Marc Guéhi | 13. juuli 2000 | 15 | 0 | Crystal Palace |
| 12 | KA | Kieran Trippier | 19. september 1990 | 52 | 1 | Newcastle United |
| 14 | KA | Ezri Konsa | 23. oktoober 1997 | 5 | 0 | Aston Villa |
| 15 | KA | Lewis Dunk | 21. november 1991 | 6 | 0 | Brighton & Hove Albion |
| 22 | KA | Joe Gomez | 23. mai 1997 | 15 | 0 | Liverpool |
| 4 | PK | Declan Rice | 14. jaanuar 1999 | 55 | 3 | Arsenal |
| 8 | PK | Trent Alexander-Arnold | 7. oktoober 1998 | 28 | 3 | Liverpool |
| 10 | PK | Jude Bellingham | 29. juuni 2003 | 33 | 5 | Real Madrid |
| 16 | PK | Conor Gallagher | 6. veebruar 2000 | 17 | 0 | Chelsea |
| 25 | PK | Adam Wharton | 6. veebruar 2004 | 1 | 0 | Crystal Palace |
| 26 | PK | Kobbie Mainoo | 19. aprill 2005 | 6 | 0 | Manchester United |
| 7 | RÜ | Bukayo Saka | 5. september 2001 | 37 | 11 | Arsenal |
| 9 | RÜ | Harry Kane (kapten) | 28. juuli 1993 | 95 | 65 | Müncheni Bayern |
| 11 | RÜ | Phil Foden | 28. mai 2000 | 38 | 4 | Manchester City |
| 17 | RÜ | Ivan Toney | 16. märts 1996 | 4 | 1 | Brentford |
| 18 | RÜ | Anthony Gordon | 24. veebruar 2001 | 4 | 0 | Newcastle United |
| 19 | RÜ | Ollie Watkins | 30. detsember 1995 | 13 | 3 | Aston Villa |
| 20 | RÜ | Jarrod Bowen | 20. detsember 1996 | 10 | 0 | West Ham United |
| 21 | RÜ | Eberechi Eze | 29. juuni 1998 | 6 | 0 | Crystal Palace |
| 24 | RÜ | Cole Palmer | 6. mai 2002 | 6 | 1 | Chelsea |
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]- Inglismaa jalgpallikoondis 1966. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel
- Inglismaa jalgpallikoondis 1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel
- Inglismaa jalgpallikoondis 2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel
- Inglismaa jalgpallikoondis 2004. aasta Euroopa jalgpallimeistrivõistlustel
- Inglismaa jalgpallikoondis 2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel
- Inglismaa jalgpallikoondis 2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ World Cup 2010: Germany tear down England's defence The Guardian. Archived from the original on 5 November 2019
- ↑ Lampard's Ghost Goal and the Video Revolution in the Decade That Followed 5 May 2020
- ↑ England's defeat vs. Iceland at Euro 2016 will go down as one of their worst ESPN FC. 27 June 2016
- ↑ Three Lions: One World Cup, 147 years and 1,000 games – the numbers behind England men's milestone BBC Sport. 12 November 2019
- ↑ Gareth Southgate resigns as England manager after Euro 2024 final defeat The Guardian. Retrieved 16 July 2024
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]
 | ||
| ||
| ||
Jalgpall Ühendkuningriigis | |
|---|---|
| Inglismaa | |
| Šotimaa | |
 Wales | |
 Põhja-Iirimaa | |
 Ühendkuningriik | |