Välisminister Tsahkna: Eesti töötas mullu julgeoleku kindlustamise ja rahvusvahelise mõju kasvatamise nimel

Välisminister Margus Tsahkna sõnul näitas 2025. aasta, et üha keerulisemaks muutunud julgeolekukeskkonnas peab Eesti olema välispoliitikas senisest veelgi aktiivsem ja algatusvõimelisem ning seni on õnnestunud edukalt mõjutada otsuseid, mis otseselt Eesti julgeolekut ja heaolu puudutavad.

„2025. aastal jõudsid mitmed Eesti veetud teemad Euroopa peavoolu. Olulise sammuna saavutati Euroopa Liidus Venemaa külmutatud varade hoidmine külmutatuna seni, kuni Venemaa lõpetab agressiooni ja hüvitab Ukrainale tekitatud kahju. EL võttis vastu neli Venemaa-vastast sanktsioonipaketti, tugevdas meetmeid Venemaa varilaevastiku vastu ning saavutas poliitilise kokkuleppe Vene maagaasi impordi lõpetamiseks,“ ütles Tsahkna.

Üks aasta olulisemaid julgeolekupoliitilisi otsuseid oli NATO Haagi tippkohtumisel saavutatud kokkulepe, mille kohaselt peavad kõik liitlased investeerima kaitsesse 5 protsenti SKPst. 

Eesti jaoks oli oluline ka liitlaste reaktsioon pärast seda, kui Venemaa hävitajad rikkusid mullu 19. septembril Eesti õhuruumi. Eesti algatusel kutsuti kokku NATO artikli 4 konsultatsioonid ning esimest korda Eesti taotlusel ka ÜRO Julgeolekunõukogu istung. Eestile sai osaks liitlaste ja partnerite tugev ja selge toetus ning NATO tugevdas oma kaitse- ja heidutushoiakut meie piirkonnas.

Mullust aastat Eesti välispoliitikas kujundasid enim Venemaa jätkuv agressioon Ukraina vastu, muutused Atlandi-ülestes suhetes ning Euroopa vajadus võtta senisest suurem vastutus oma julgeoleku eest. Eesti keskendus Ukraina toetamisele ja Venemaa agressiooni hinna tõstmisele, NATO heidutus- ja kaitsehoiaku tugevdamisele, Eesti rahvusvahelise mõju kasvatamisele ning ettevõtetele uute võimaluste loomisele välisturgudel. 

„Eesti välispoliitika ülesanne on kindlustada Eesti vabadus ja julgeolek. Toetades Ukraina võitlust oma suveräänsuse, territoriaalse terviklikkuse ja iseseisvuse eest, panustame otseselt Eesti enda iseolemisse,“ sõnas välisminister.

Sel põhjusel oli 2025. aastal Eesti prioriteet Ukraina poliitiline, majanduslik ja sõjaline toetamine ja agressiooni hinna tõstmine Venemaale. Samuti osales Eesti aktiivselt Ukrainale julgeolekugarantiid välja töötava tahtekoalitsiooni töös ja toetas Ukraina liikumist ELi liikmesuse suunas.

2025. aastal astus Eesti samme oma rahvusvahelise haarde laiendamiseks. Eesti valiti ÜRO Inimõiguste Nõukogu liikmeks aastateks 2026–2028 ning valitsus otsustas laiendada Eesti välisesinduste võrgustikku viie uue saatkonnaga Jerevanis, Chișinăus, Bakuus, Brasilias ja Nairobis.

„Uute saatkondade avamine võimaldab suurendada Eesti nähtavust, tugevdada meie julgeolekut, ehitada üles uusi partnerlusi ja avada võimalusi Eesti ettevõtetele,“ ütles välisminister.

Olulisel kohal oli mullu ka Eesti majandushuvide edendamine ja Eesti ettevõtete toetamine välisturgudel. Välisministeeriumi äridiplomaatiline tegevus toetas aasta jooksul 1006 Eesti ettevõtet, neljas linnas avati uued Eesti ettevõtluskeskused. 

„Julgeolek ja majandus on tänases maailmas järjest tihedamalt seotud. Eesti ettevõtete aitamine uutele turgudele, uute partnerite leidmine ning majanduslike sõltuvuste vähendamine on samuti välispoliitika ja julgeoleku osa,“ ütles Tsahkna.

Eesti tugevdas 2025. aastal oma rahvusvahelist positsiooni ka digi- ja küberdiplomaatias, osaledes tehisintellekti globaalse dialoogi kujundamises, arendades GovStacki algatust ja korraldades Tallinna küberdiplomaatia suvekooli ning seistes koos partneritega vastu Venemaa katsetele nõrgestada rahvusvahelisi kübernorme. Välisministeeriumil oli oluline roll ka Tallinn Digital Summiti korraldamisel.

Kultuuridiplomaatias tõusid esile Arvo Pärdi 90. sünnipäev, ESTO kultuurifestival ning 500 aasta möödumine esimese eestikeelse trükiteksti ilmumisest. Eesti välisesinduste korraldusel või toel toimus aasta jooksul kümneid Eesti kultuuri tutvustavaid üritusi.

Välisministeeriumi 2025. aasta tegevuse täieliku ülevaatega saab tutvuda välisministeeriumi veebilehel.