Uuring: välispoliitilistest suundadest on Eesti elanikkonnale olulisimad regionaalne koostöö, NATO kollektiivkaitse ja Eesti ettevõtete toetamine välisturgudel

Arvamused ja hoiakud Eesti välispoliitika kohta lahknevad eelkõige rahvuspõhiselt. Kui eestlaste jaoks on olulisim NATO kollektiivkaitse tugevdamine ja regionaalne koostöö, siis vene rahvusest elanike jaoks on olulisem ettevõtete abistamine välisturgudel ja suhete parandamine Venemaaga. Vanuserühmade võrdluses oli toetus Eesti välispoliitilistele suundadele keskmisest kõrgem noorimas vanuserühmas (15–29-aastased).

Eesti rahvusvahelise kuvandi tugevdamiseks peaks vastanute hinnangul Eesti eelkõige silma paistma digiarengu ja kübervõimekuse edendamise (43%), julgeoleku ja kaitsekoostöö edendamise (33%), hariduse ja e-hariduse edendamise (30%) ning inimõiguste ja vabaduste kaitse (28%) vallas.

Elanike toetus Venemaa-vastastele sanktsioonidele on jätkuvalt kõrge: sanktsioone toetab 71% elanikest, sh 83% eesti ning 40% vene rahvusest elanikest. Ka äridiplomaatia üldpõhimõttena pooldavad ligi pooled eestlastest, et Eesti ei soodustaks ettevõtete koostööd autoritaarsete või meie olulisi põhiväärtusi eiravate riikidega.

Suhtumises Ukraina ja Venemaa vahelise võimaliku rahuleppe tingimustesse on eesti ja vene rahvusest elanike vahel jätkuvalt lõhe. Kui eestlastest arvab valdav osa (74), et Ukraina ei peaks Venemaale järeleandmisi tegema, siis venelastest arvab enamus (61%), et Ukraina peaks järeleandmisi tegema.

Toetus Ukraina liitumisele Euroopa Liiduga püsib muutumatuna: seda toetab 60% elanikest, sh 76% eesti ja 24% vene rahvusest elanikest. Ukraina liitumist NATO-ga toetab 54% elanikest, sh 71% eesti ja 17% vene rahvusest elanikest. Võrreldes aastatagusega on elanike toetus tõusnud ka EL-i laienemisele teistesse riikidesse. 

Eesti vägede saatmist Ukrainasse toetab pisut üle poole elanikest, kuid seda pärast sõja lõppu ja rahuvalvemissiooni raames. Valdav osa elanikest peab Eesti toetust Ukrainale piisavaks, kuid vähenenud on valmidus Ukraina ülesehitamist isiklikult toetada. 

USA-EL-i suhete kontekstis peetakse solidaarsust EL-i liikmesriikidega sobivamaks kui liitlassuhete hoidmist USA-ga. Vaatamata teatavale kriitikale USA suunal tunnetatakse NATO-t jätkuvalt olulise julgeolekutagatisena. Küsitletutest 53% hinnangul peaks USA ja Euroopa Liidu vastuolude korral Eesti oma seisukoha kujundama vastavalt olukorrale, püüdes leida kompromissi.

Kuigi pooltel vastanutest puudub Iisraeli-Palestiina konflikti osas seisukoht, on arvamuseta inimeste osakaal võrreldes 2025. aastaga vähenenud ning sagenenud arvamus, et Eesti poliitika on konflikti suhtes liiga Iisraeli-meelne (29% elanikest, sh sagemini noored). 

Hiinat tunnetatakse sagedamini partneri kui ohu või konkurendina, kuid pisut on suurenenud elanike toetus Hiina tehnoloogia kasutamise keelustamisele Eesti siseturvalisuse, kaitsetööstuse ja rohetehnoloogia valdkondades (2025. a küsitlustes pooldas keelustamist 34% ja 2026. a 38% elanikest). Taiwani küsimuses peetakse Eestile kõige sagedamini mõistlikuks kas poliitilistest suhetest hoiduda või kujundada oma seisukoht EL-i liikmesriikide enamuse järgi.

Rahvusvahelisest arengukoostööst teatakse pigem vähe, kuid arengukoostöö põhieesmärgina nähti majanduskoostööd. Vaesemate riikide toetamisel peeti kõige olulisemaks Eesti ettevõtetele võimaluste loomist välisturgudel (31%). Sageli märgiti ka arengukoostöö sihtriikides demokraatia ja kodanikuühiskonna võimestamist (16%) või vaesuse vähendamist (12%). 

Võrreldes sügisega on tõusnud nende osakaal (66%), kes leiavad, et välismaal elavate eestlastega sidemete tugevdamine aitab kaasa Eesti julgeoleku ja positiivse kuvandi tugevdamisele ning majanduse arengule. Sideme hoidmise väärtust nähti eelkõige eesti keele ja kultuuri levitamise (63%) ning välismaal elavate eestlaste rahvusliku identiteedi ja Eestiga seotuse tugevdamises (55%).

Teadlikkus välispoliitilistest teemadest on püsivalt kõrge (50% pidas end hästi kursil olevaks, 9% pigem hästi). Teadlikumaks peavad end mehed, 60–74-aastased, kõrgharidusega või majanduslikult heal järjel olevad inimesed. Noorte teadlikkus on pigem madal, samuti torkab silma rahvusrühmade vaheline erinevus – eesti rahvusest elanike enesehinnanguline informeeritus Eesti välispoliitikast on madalam kui vene rahvusest või muudest rahvustest elanikel: välispoliitikaga hästi kursis olevaks pidas end 54% eesti, 72% vene ja 72% muudest rahvustest vastajatest. Eesti regioonide võrdluses hindasid oma informeeritust välispoliitikast keskmiselt kõige kõrgemalt Kirde-Eesti elanikud (70% arvas, et on hästi kursis) ning pealinlased (65%). Kõige harvemini pidasid oma informeeritust heaks Lääne- ja Kesk-Eesti elanikud (50%).

Uuringu viis välisministeeriumi tellimusel läbi uuringufirma Turu-uuringute AS. 

Tutvu uuringu raportiga: Eesti elanike hoiakute küsitlused välispoliitika suhtes | Välisministeerium