Eesti vajab üle 4000 uue õe: praktikajuhendamiseks otsitakse lisaraha

Eesti vajab järgmise kümne aasta jooksul üle 4000 uue õe, kuid prognoosi järgi jääb ka praeguste koolitusmahtude juures puudu ligi 760 õde. Samal ajal näitas tänavune esimene taotlusvoor, et õendusüliõpilaste praktikajuhendamiseks ette nähtud rahast ei piisa. Sotsiaalministeerium otsib lahendusi lisarahastuse saamiseks, et jätkata tulevaste õdede  praktikajuhendamise toetamist ja leida sellele edaspidi püsivam rahastusmudel. 

15.juunist 31. juulini avatud taotlusvoorus esitasid tervishoiuteenuse osutajad üle Eesti kokku 137 taotlust  ligikaudu 294 000 euro ulatuses. Vooru eelarve oli 292 292 eurot ning kogu summa kasutatakse esitatud taotluste rahastamiseks. Lisaks on praktikajuhendamiseks võimalik kasutada 73 000 eurot projektist „Õed tagasi tervishoidu“ vabanevaid vahendeid. Praeguse rahastuse juures ei jätku aga piisavalt raha aasta lõpus kavandatud teiseks taotlusvooruks. 

Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsleri Anniki Lai sõnul kinnitab suur taotluste arv, et tervishoiuasutused on valmis tulevasi õdesid õpetama, kuid selle eelduseks on vaja kindlustada neile ka piisav rahastus. 

„Õdesid ei ole Eestis piisavalt ja ilma liialdamata võib öelda, et iga uus õde on kulla hinnaga. Meil on praktikabaasid, kes tahavad ja on valmis tulevasi õdesid õpetama, kuid juhendamine nõuab aega ja raha. Seetõttu läheme praktikajuhendamise jätkamiseks kindlasti riigieelarvest lisaraha küsima,“ ütles Lai. 

Eesti Õdede Liidu presidendi Kätlin Lillemaa sõnul on praktika tulevase õe ettevalmistuse üks olulisemaid osi. „Heaks õeks ei saa õppida ainult koolipingis – väga suur osa õeks kasvamisest toimub praktikal kogenud õe kõrval. Praktikandi juhendamine tähendab töötavale õele lisavastutust ja aega oma igapäevatöö kõrvalt. Tegemist on olulise lisatööga ning juhendamise tasustamata jätmine võib viia olukorrani, kus tervishoiuasutused keelduvad praktikante võtmast.Kui tahame, et Eestis oleks tulevikus piisavalt hästi ettevalmistatud õdesid, peame väärtustama ka neid, kes uusi kolleege välja õpetavad. Selleks vajame püsivat ja etteaimatavat rahastust,“ ütles Õdede Liidu esindaja.  

Õdede praktika eesmärk on valmistada üliõpilased ette iseseisvaks tööks õena. Praktika käigus õpitakse ja harjutatakse patsiendi seisundi hindamist, õendusprotsessi planeerimist ja läbiviimist, ravimite andmist, patsiendi jälgimist, tervisenõustamist, dokumenteerimist, nakkusohutuse põhimõtteid ning meeskonnatööd koos teiste tervishoiuspetsialistidega. Suur osa õpitulemustest saavutatakse just praktikakeskkonnas juhendaja toetusel. 

Järgmise kümne aastaga vajab Eesti üle 4000 uue õe 

Tervishoiu tööjõu konsensusleppe järgi on Eesti eesmärk koolitada vähemalt 700 uut õde aastas. Selleks ei piisa üksnes õppekohtadest kõrgkoolides – vaja on ka piisavalt praktikakohti ja praktikajuhendajaid, sest kliiniline praktika on õeõppe kohustuslik osa. 

OSKA (Tuleviku tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosisüsteem OSKA - Kutsekoda) prognoosi järgi lõpetab aastatel 2024–2033 õeõppe ligikaudu 4400 inimest, kuid neist asub Eestis õena tööle keskmiselt 77%. Kogu tervishoiuvaldkonnas on järgmise kümne aasta jooksul vaja ligikaudu 7700 uut spetsialisti ning suurima osa sellest vajadusest moodustavad õed – neid on vaja üle 4000. 

OSKA prognoosib, et 2033. aastaks töötab Eestis 10 920 õde. Samas jääb praeguse koolituspakkumise juures kümne aasta jooksul tööjõuvajaduse katmiseks puudu ligi 760 õde. Probleem ei ole ainult selles, kui palju õdesid koolitatakse – osa lõpetajatest ei asu Eestis õena tööle ning osa lahkub hiljem erialalt. 

2026.aastaks on praktikajuhendamise toetuseks olemas ligikaudu 374 000 eurot. Sotsiaalministeeriumi hinnangul oleks aga selle aasta tegeliku vajaduse katmiseks praeguse juhendamise tunnihinna juures vaja ligikaudu seitsesada viiskümmend tuhat eurot aastas. Järgmiste aastate vaates praeguse juhendamise tunnihinna juures vajadus isegi ligi miljon aastas.  

„Meie eesmärk on jõuda lahenduseni, kus õdede praktikajuhendamise rahastus ei sõltu igal aastal sellest, kui kiiresti ühe taotlusvooru raha otsa saab. Õdede järelkasv vajab püsivamat ja etteaimatavamat rahastamist,“ ütles Lai. 

Esimeses taotlusvoorus olid suurimad toetuse saajad Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikum, Ida-Tallinna Keskhaigla, Ida-Viru Keskhaigla ja Tallinna Lastehaigla. Kokku esitati 137 taotlust tervishoiuteenuse osutajatelt üle Eesti.