RSS Amplifier

Blog

Sirp

sirp.eeSource feed ↗10 posts

Live Last read · last published · next check

Latest posts

Tavaline kirjamees

Jüri Kolk on kirjamees kõige avaramas tähenduses: filoloog, kirjanik, tõlkija ja kolumnist. Pikalt on ta teeni­nud leiba ka näiteks A. Le Coqi õlletehase eri ametikohtadel ja kasutab meelsasti võimalust maakodus loodusega rinda pista. Mitmekesine elus, mitmekesine kirjanduses. Debüteerinud 2009. aastal luulekoguga „Barbar Conan peegli­tagusel maal (ja mis ta seal rääkis)“, on Kolk kirjutanud…

Kerjakotis tikke leidub

Statistikaamet avaldas hiljuti rahva­majanduse arvepidamise revideeritud näitajad viimase nelja aasta kohta. Lisandunud andmete kasutamisel saadi tulemuseks, et Eesti majandusel läks paremini, kui siiani arvatud, ning reaalne sisemajanduse kogutoodang on arvatust suurem. Igasuguste välismõjude, kriiside ja šokkide mõju ennustamine ja kiirmõõtmine ongi tänamatu töö, nagu analüütikud uusi tulemusi…

Oled sa äpp või inimene?

Juhtusin hiljaaegu perega ühte Järva­kandi bistroosse lõunatama. Oli varajane pärastlõuna, kohviku uks oli pärani lahti, raadio mängis, ühes lauas sõid lapsed friikartuleid ning teises töötunkedes mees šnitslit. Kuna oli reedene päev, tehti saali teises otsas õhtuse kontserdi jaoks heliproovi. Leti taga võttis meid aga vastu ülirõõmus tütarlaps, kõrvuni naeratus näol. Ta andis kiiresti ülevaate…

Palju häid sõnu ehk 12 aastat toimetajana

Armsad sõbrad. 2014. aasta alguses Sirpi tulles ei osanud ma aimata, et täidan kirjanduskülgi 12 aastat. Pidasin keele­toimetaja Aili toonast nalja naljaks ja seda see ju oligi, aga näe, täide läks. Tosina aastaga olen ära teinud kõik, mida algul teha tahtsin, ja ka kõik selle, mida hiljem olen soovinud. Paras aeg järg üle anda. Mida sel puhul öelda? Vahel, kui ei tea, mida öelda, siis on tark…

Kangelaseta eepos. Langevas joones

Mul on Jüri Kolgiga armastuse ja vihkamise suhe. Ei, see ei ole täpne. Tegelikult ei ole mul Kolgi loomingu suhtes nii tugevaid tundeid – või kui on, siis ei taha ma seda endale tunnistada. Õige on järgmine: aeg-ajalt talun ma Kolki täitsa hästi ja sageli isegi imetlen teda, sest ta on kirjutanud mitu eesti novelli klassikasse kuuluvat teksti. Ent teinekord paneb ta mul lihtsalt pea valutama.…

Luulesalv

*** nüüd kukutan end sellest tardumusest jah teadlikult ma pildilt pudenen jah nagu kaskadöör ma langen täitsa vabalt just nagu lahkunud must oleks elulust ma vajun läbi mitme vatikihi tean kogu aeg et soovit mulje jääb pea põrkab üles tammiselt parketilt ja kogu seltskond valjult ahhetab ei keegi aima valdan seda trikki ja petan neid mu tempu uskuma et valuta ja muhuta ma pääsen teen meelega vaid…

Mugavuse ja vabaduse vahetuskaup ehk Miks Eesti nähtamatu e-riik mind murelikuks teeb?

Me oleme harjunud oma e-riigi üle suurt uhkust tundma ja seda igal võimalusel ka maailmale eeskujuks tooma. Kellele ei meeldiks süsteem, kus sotsiaaltoetused laekuvad pangakontole iseenesest ja riik pakub meile vajalikke lahendusi juba ammu enne seda, kui me ise vajadust üldse märkamegi? Tunnistan ausalt, et ka mina olen seda digitaalset mugavust nautinud. Meie riigi arengukavad näevad ette, et…

Aeg annab arutust ja aru annab aega

Tehisaru on vallutanud meie meeled ja kõne. Siinse teksti oleks tehisaru abil saanud kirjutada koos viiba sõnastamisega minutiga. Kuid meid on juba hoiatatud ajuvammi tootmise eest. Esitasime küsimuse tehisaru ajakulu kohta juhuslikule valimile sõpradest, tuttavatest ja kolleegidest. Keskeltläbi saime vastuseks, et „nii ja teisiti, sõltub …“. Ühed leiavad, et tehnoloogia areng üldisemalt ei anna…

Vene sõjaga kaasnevad kahjud Taga-Karpaatia maastikutajus

12. – 15. juulil korraldas Kesk-, Kagu-, Ida-Euroopa, Baltimaade, Kaukaasia, Kesk- ja Põhja-Aasia Uuringute Ühendus (RUTA Association) Ukrainas Karpaatide, Slovakkia ja Ungari piiride kolmnurka jäävas Užhorodi väikelinnas kolmandat korda oma iga-aastast konverentsi. Ühendus on välja kasvanud võrgustikest, mis tekkisid 2022. aastal vastusena Venemaa täiemahulisele sissetungile Ukrainasse ja pöörab…

Venemaa süvamõõde

Venemaa 2022. aasta rünnakut Ukraina vastu on tihti kirjeldatud silmade avanemise hetkena. Ka Lääne-Euroopas olevat viimaks mõistetud, et meil, Venemaaga külgnevatel riikidel, on alati olnud õigus – et Venemaa käitumis­muster ja tema imperialistlik minevik tegid järjekordse sõjalise kallaletungi kui mitte paratamatuks, siis vähemalt ootuspäraseks. Kui tankid Kiievi poole liikuma hakkasid, siis…