Pühendusega Janar Alale ja Tom Hanksi vennale Umbes kolmandal nädalal pärast ülikooli algust ütles Janar, kellega olin tutvunud teisel septembril ja kellega ülejäänud kursakaaslased mind juba lasteaia- või vähemalt algkoolisõbraks pidasid, et tema lemmikraamat on Oscar Wilde’i „Dorian Gray portree”. Et tädi oli talle selle kinkinud ja tema läbi lugenud või parajasti lugemas ja meeldib väga.…
Fääri saared on 55 000 elanikuga saarestik Atlandi ookeani põhjaosas. Kuigi see arv võib näida mikroskoopiline, on saarestiku kirjanduselu väga elav. Vahest ehk isegi elavam, kui see loogiline tunduks – mind on nii mõnigi kord hämmastanud, kuidas nii väikse elanikkonna kohta tehakse nii palju kõrgtasemel kunsti (olgu selleks kirjandus, muusika, disain vm). Püüan anda fääri kirjandusest põgusa…
1. juulil esitles Ain Saar Tartu Linnaraamatukogus raamatut „Stockholm Ülemiste 1952”. 8. juulil tutvustas Kärt Hellerma Käesalu Kunstikeskuses oma raamatuid „Üks päev minu ema elust” ja „Lõokeselumi”. Temaga vestles Joonas Hellerma. 9. juulil toimus Kännukuke raamatukogu aias luulepiknik, kus oma loomingut tutvustas Riste Sofie Käär. 10. juulil arutleti Kultuuriklubis Salong Erich Frommi raamatu…
T-le „Ma kavatsen olla nagu igavene tuli, ma kavatsen igavesti särada.” Ema ütles seda Miale otse näkku. Mia kujutluses oli ema nägu igatahes väga lähedal. Tundus, nagu oleks ema seda öeldes ühtaegu rõõmus ja vihane. Kuigi see oli öeldud kaua aega tagasi, kuulis Mia häält praegu väga selgesti. Nagu oleks ema ta pea sisse tulnud, või siis oleks hääl või lause pääsenud ema seest põgenema ja Mia üles…
Ülikooliaastad olid minu jaoks eriline aeg. See oli nooruse tippaeg, vabadus enne argipäeva kohustusteringi astumist. Aeg, mil tahtsid veel kõigest teada saada ja uskusid, et see on ka võimalik. Kui võisid hingepõhjani vaimustuda mõnest luuletusest, pildist või laulust ega hoolinud poriloigust katkisel kõnniteel. Eesti jaoks oli kuuekümnendate keskpaik aeg, mil Nõukogude võim oli siinmail kestnud…
Meil ei ole sünnipäevad kuigi suures aus. Natuke neid pereringis peetakse, tihti ainult märkamise vormis, mõnikord ununeb isegi „Palju õnne!” öelda. Võib-olla on see alguse saanud sellest, et kunagine tuumikpere ema + laps ei olnud endale sündimiseks soodsaid aegu valinud. Ema oli sündinud 20. jaanuaril, mis langes kibekülma aega, vaevu oli toibutud aastavahetusest, kingid olid juba jagatud,…
1 Kirjandusantoloogia mõte on tihti anda ülevaade mingist olemasolevast ja kirjanduses üldiselt teada tekstikorpusest, aga sedasorti antoloogia võib muutuda ka ise kirjandusloo aktiivseks osaliseks, mingi suuna või põlvkondliku kirjandusvoolu sünnitajaks, defineerijaks. Kui nende ridade autor sajandi alguses pani kokku tellisemõõtu tekstivaliku „Eesti ulme antoloogia” (2002), mille sissejuhatus ja…